7

EXAMINATIONS COUNCIL OF SWAZILAND

Junior Certificate Examination

SISWATI 207/03

Paper 3 October/November 2015

2 hours 30 minutes

READ THESE INSTRUCTIONS FIRST

1. Write your Centre number, candidate number and name on all the work you hand in.

2. Write in dark blue or black pen.

3. Do not use staples, paper clips, highlighters, glue or correction fluid.

4. Answer 3 questions in sicephu A including question 1.

5. Answer one question - in sicephu B.

6. Answer four questions in all.

7. At the end of the examination, fasten all your work securely together.

The number of marks is given in brackets [ ] at the end of each question or part question.

DO NOT TURN OVER THE PAGE UNTIL YOU ARE TOLD TO DO SO.

______

This question paper consists of 8 printed pages.

SICEPHU A - TEMDZABU NETINCWADZI LETIFUNDZIWE

Phendvula umbuto 1 bese ukhetsa mibili kulemitsatfu lelandzelako yetincwadzi letifundziwe uyiphendvule.

Uphocelelekile kutsi uphendvule umbuto 1.

UMBUTO 1

Tinanatelo

Fundza lesinanatelo lesilandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

Nkhosi,

Ginindza,

Lomphofu netinyawo takhe,

Mamba lendze leseNsokonsokweni,

Leyatsandzela Umkhwakhwa neNgwavuma,

Siwelela lesimkhono umatima,

Yindze lenyoka ifika eMavivaneni,

Ludvonga lwaMavuso waNgwane,

Ludvonga lwaya eMbo lwabuyelela,

Ludvonga lwashaya phansi kwafoma ingati etandleni,

Sigubudvu singumuntfu singuMswati.

(a)  Bhala tibongo letimbili letihlobana naGinindza. [2]

(b)  Chaza ngemaphuzu lamabili kutsi letibongo lotibhale ku (i) ngenhla tihlobana njani naGinindza. [4]

(c)  Khipha imigca lemibili lechaza sakhiwo sebantfu bakaGinindza. [2]

(d)  “Leyatsandzela uMkhwakhwa neNgwavuma”, kutsandzela kushoni kulomugca? [2]

(e)  Bantfu bakaGinindza babantfu labatidlakela: Kulesinanatelo khipha imigca lemibili lefakazela lomcondvo. [4]

(f)  Chaza lemigca lelandzelako lekulesinanatelo:

(i)  Yindze lenyoka ifika eMavivaneni,

(ii)  Ludvonga lwaya eMbo lwabuyelela,

(iii) Ludvonga lwashaya phansi kwafoma ingati etandleni, [6]

[Sekukonkhe : 20]

TINCWADZI LETIFUNDZIWE

Khetsa mibili kulemibuto lelandzelako 2, 3, na 4 uphendvule.

UMBUTO 2

Incwadzi Lengenakheli - nguThembekile Msibi (Umhleli)

Fundza lesiceshana lesilandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

Angeke Ngiphindze Ngibuye - nguRose Mabuza

“Utsite nakabatjela unina kutsi uyise wabo uvumile kutsi baye eMhlangatane wabe ushito kuletishoko. Abakabe basamela nekuva kutsi kuhanjwa nini. Bayagcumagcuma. Umsindvo kutse mpu. Nawungatsi uyangena lapha endlini yabo, ungaphambana nabomdoli labakhulu bandiza emoyeni, kushaywana ngabo. Sebate bakhohliwe nekutsi unina utsite abayotesula buso kadze kusile. Bayacicima etinhlitiyweni bantfwana. Kusha luhleko, longati angatsi befike ekugcineni kwemhlaba, kute lokutawuphindze kubajabhise”. (Likhasi 29: 2002)

(a) Bobani laba labagcumagcumako? Bhala emagama netibongo. [4]

(b) LoMhlangatane lokukhulunywa ngawo ukusiphi sifundza selive leSwatini? [1]

(c) Ngubani gogo webantfwana kulendzaba? [1]

(d) Yini leyabangela labantfwana bajabule kangaka ngeluhambo lwekuya kagogo wabo? [2]

(e) “Bayacicima etinhlitiyweni bantfwana”. Kusho kutsini kucicima kulomugca? [2]

(f) Ngekusho kwagogo yini lokubange kutsi emagwava angabi manyenti kakhulu?

Bhala kubili. [2]

(g) Bhala sifundvo lositfolako kulendzaba, usekele. [2]

(h) Bhala ingcikitsi yalendzaba, usekele. [3]

(g) Umbhali ucondze kwendlulisa mlayeto muni mayelana nelulwimi lwesiSwati kulendzaba? Sekela imphendvulo yakho. [3]

[Sekukonkhe : 20]

UMBUTO 3

Kuba Njalo Nje - nguLucy Zodwa Dlamini

Fundza lesiceshana lesilandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

LaMetfula: (Ukhuluma uyangangata, ukhombisa kungakhululeki, ucobonga lite

etingutjeni.) A! Cha, kutsi nje ngaphunyelwa sisu…

LaHlophe: (Ngekungabata angasatfoli kutsi kantsi kwentekani manje.) Sase singanani

lesisu lesenta kutsi ungaze usibale njengemntfwana lowatalwa wase

uyashona?

LaMetfula: (Solo uyancutsata, emehlo ayashelela.) Sase sisikhulu… Ngase

ngitawuhlanganisa inyanga yesiphohlongo.

LaHlophe: (Ngelivi lekutincenga.) Hhayi-ke tona tikhubekiso temhlaba atipheli, Metfula.

Ubute emagama ebantfwabami. Jabulile-ke lona selitubulo letfu nje

ngemabomu… (Likhasi 10-11: 2004)

(a) Bakhuluma nje bakuphi boLaMetfula naLaHlophe? [2]

(b) Bhala libito nesibongo seyise waJabulile. [2]

(c) Ngekwati kwakho wentiwa yini LaMetfula kutsi angangangate / ancutsate [2]

(d) Ngusiphi lesisu saLaMetfula lesaphuma? Chaza kuvakale. [3]

(e) Leligama lelitsi litubulo lishoni kulenkhulumo? [1]

(f) Bhala emabito ebantfwana baLaHlophe labelama Jabulile. [4]

(g) Khetsa linye kulamabito langenhla ku (f) uchaze kutsi lasukelaphi/lishoni [2]

(h) Inkhulumo yaLaMetfula naLaHlophe kulesigaba iveta yiphi ingcikitsi? Sekela

imphendvulo yakho. [4]

[Sekukonkhe: 20]

UMBUTO 4

Bungani Bebangani - nguSalayedvwa M. Magagula

Fundza lesiceshana lesilandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

“Lalela-ke Agnes; musa kudlala ngematfuba akho. Sekuyimvama lokutsi nine mantfombatanyana naseningaka bese niyaphazamiseka etifundvweni. Nentiwa kutsi kubese kuba nalabanitjela tekunitsandza. Nine nitsatseke sekubhicane nekudvwala kwekutsi niyatsandvwa. Loko kwenta kutsi ingcondvo yakho ibe kuloyo lokutjela lawo magama lamnandzi, ingakwati kubamba kwesikolwa. Kute-ke lutsandvo loluphilako lwekutsandvwa ngumuntfu kube wena ungumntfwanesikolwa. Kufile leyontfo. Nawuchubeka ngako; utawutitfola usenkingeni. Sitselo sekutsandzana lokunjena kulahlekelwa sikolwa. Uyeva?” (Likhasi 86: 1997)

(a) Ngubani lolokhulumako kulesiceshana? [1]

(b) Sakabani sibongo saAgnes? [1]

(c) Agnes kukhulunywa naye nje wenteni? Bhala kubili. [4]

(d) Lenkhulumo yamsita yini Agnes? Chaza kuvakale ngemaphuzu lamatsatfu. [4]

(e) Bhala libito nesibongo sesingani saAgnes. [2]

(f) Bantfwana labagana basesikolweni bangena enkingeni. Ngaphandle kwaAgnes khetsa

babili bantfwana endzabeni usho netinkinga labangena kuto. [4]

(g) Ngekubuka kwakho kungaba yini likhambi lekunciphisa lokugana kwebantfwana

besikolwa? Chaza kuvakale. [4]

[Sekukonkhe: 20]

SICEPHU B - IMIHAMBO NEMASIKO

Kulesicephu phendvula umbuto 5 noma 6.

UMBUTO 5

Imvunulo

(a) Bhala imvunulo yasenhloko yalaba labalandzelako ngeNcwala.

·  Indlovukazi …………………………………………………………………………

·  Emakhosikati esilo Mswati III……………………………………………………..

·  Ingwenyama Mswati III…………………………………………………………….

·  Bantfwabenkhosi labangemantfombatana ……………………………………. . [4]

(b) Bukhosi buwahlonipha njani emajaha labalulekile noma laneludvumo lolutsite emmangweni? [1]

(c) Bhala imvunulo yeNdlovukazi yasenhloko yemalanga onkhe? [3]

(d) Nguyiphi indlela letendlula tonkhe yekulondvolota imvunulo? [2]

Kuhlehla

(a) Chaza lamagama lalandzelako: sigodlo

Umphakatsi [2]

(b) Ngalokwetayelekile umuntfu longahlehli uhlawuliswa ngani? [1]

(c) Longafuni kuhlehla noma sekutsitiwe akahlawule bese wentiwa njani? Bhala kubili. [2]

Kwetfula

(a) Uma umuntfu agangile emtini webukhosi licala libekwa bani? Sekela imphendvulo

yakho. [3]

(b) Lenyama lebitwa ngekutsi luhlangotsi nyamani? [2]

[Sekukonkhe: 20]

UMBUTO 6

Buve

(a) Sicelo sebuve kaNgwane singavunyelwa sikhulu nangabe lolosicelako asahleti

iminyaka lemingaphi? [1]

(b) Kufanele umuntfu abe ahleti sikhatsi lesinganani eSwatini kute atewukhona

kubhalisela buve? [1]

(c) Lofake sicelo sekubhalisela buve imvume yesicelo sakhe angayitfola nini? [1]

(d) Bhala lokubili lokwenta umuntfu atfole buve ngekubhalisa. [2]

(e) Kusuke kwentenjani nangabe sicelo sebuve sivunyelwa sikhulu? [1]

(f) Bhala bantfu lababili sikhulu lesibonisana futsi sivumelane nabo singakamniki loloku (e) imvume yekutfola buve. [4]

Kubutseka

(a) Kubutseka kugana iNkhosi ngesiSwati. Chaza kubutseka ngaletinye tindlela letimbili. [2]

(b) Bhala emabutfo lamatsatfu umuntfu langabutseka kuwo kulesikhatsi sekubusa

kweNkhosi Mswati III. [3]

(c) Umuntfu ukhetselwa ngubani lapho ayawubutseka khona? [1]

(d) Libito lekubutseka lijaha lingatitfola ngatiphi tindlela? Bhala tibetine. [4]

[Sekukonkhe: 20]

______

©ECOS 2015207/03/OCT/NOV/2015[Turn over